- OMX Baltic0,08%318,14
- OMX Riga−1,09%954,61
- OMX Tallinn−0,01%2 205,83
- OMX Vilnius0,19%1 500,85
- S&P 5000,17%7 650,5
- DOW 30−0,18%51 682,64
- Nasdaq 0,39%26 522,55
- FTSE 100−1,45%10 659,13
- Nikkei 2251,38%65 018,95
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,6
- OMX Baltic0,08%318,14
- OMX Riga−1,09%954,61
- OMX Tallinn−0,01%2 205,83
- OMX Vilnius0,19%1 500,85
- S&P 5000,17%7 650,5
- DOW 30−0,18%51 682,64
- Nasdaq 0,39%26 522,55
- FTSE 100−1,45%10 659,13
- Nikkei 2251,38%65 018,95
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,6
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Itaalia püüab Brexiti ettekäändel panku aidata
Euroopa Komisjoni asepresident Valdis Dombrovskis kinnitas eile, et komisjon jälgib tähelepanelikult arenguid Itaalia pangandussektoris ja on Itaalia ametivõimudega tihedas kontaktis, arutades võimalikke samme. Kuna arutusel on mitu alternatiivi, ei olnud Dombrovskis detailsemaks kommentaariks valmis.
Itaalia valitsus kaalub pankade stabiliseerimiseks erinevaid alternatiive, sealhulgas 40 miljardi euro suurust rahasüsti kas kapitali või garantiide näol, ütles agentuurile Bloomberg kõnelustest informeeritud allikas. Mingeid otsuseid veel pole.
Itaalia pankadelt, mille kukil on halbu laene ligi 360 miljardi euro väärtuses, mida rõhuvad rekordmadalad intressimäärad ja kidur majanduskasv, nõutakse bilansi kordategemist ja investorite usalduse taastamist.
Itaalia pangad on ühed suurimad kukkujad Bloombergi Euroopa pankade ja finantsteenuste indeksis. UniCredit SpA väärtusest on tänavu haihtunud ligi 60%, Intesa Sanpaolo SpA aktsia on kukkunud üle 40%.
Nädalavahetusel arutasid võimalikke lahendusi Itaalia valitsus ja keskpank, kõnelusi peetakse ka Euroopa Komisjoniga, kus küsimuse all on riigiabi.
Itaalia valitsus kavandas aasta algul nn halva panga loomist riigi rahaga, kuhu koondada hapud laenud, kuid seda plaani tuli ELi vastuseisu tõttu lahjendada. Selle asemel loodi erasektori rahaga väiksem fond, et stabiliseerida finantssüsteem ja kiirendada pangandussektori konsolideerumist.
Pankade toetamiseks maksumaksja rahaga on vaja Euroopa Komisjoni heakskiitu. Dombrovskis esialgu ei avaldanud, milliseid lahendusi komisjon näeb. Itaallastega on kontaktis olnud ka ELi konkurentsivolinik Margrethe Vestager.
Itaalia peaminister Matteo Renzi kompab seisukohti nii komisjonis kui ka liikmesriikide seas.
Itaalia võib apelleerida erakorralisele sündmusele, mida Brexit ilmselgelt oli, ja sellest tekkinud süsteemsele riskile. Nii oleks võimalik ELi riigiabi reeglites pooleks aastaks erandit saada.
Kas jälle maksumaksja maksma?
Tavaoludes nõuavad ELi reeglid, et esmalt peavad kahju aitama kanda pankade aktsionärid ja kreeditorid, kelle nõuded rahuldatakse viimases järjekorras, alles siis saab mängu tulla maksumaksjate raha. Ühe erandina selles korras on ette nähtud „erakorraline olukord“. Selle klausli käivitamine nõuab kõigi liikmesriikide nõusolekut. Teine võimalus erandiks on, kui kahju, mida kannavad aktsionärid ja kreeditorid, võiks ohtu seada finantssüsteemi stabiilsuse.
Hetkel kuum
„Itaalia püüab näidata, et nn bail-in (ehk aktsionäride ja kreeditoride kaasamine kahju kandmisesse) on midagi sellist, millest võib rääkida headel aegadel, kuid mis päriselu katsumistele vastu ei pea,“ kommenteeris Brüsseli mõttekoja Bruegel ökonomist Nicolas Veron. Itaalias ei ole tema arvates alust riigiabi reeglitest mööda minna. Itaalia pankade seas tuleb teha selgeks, millised on jätkusuutlikud, ja ülejäänud kinni panna. Peamine teema pole siin mitte hapud laenud, vaid zombipangad, ütles Vernon. „Ma arvan, et Itaalia pangandussüsteemi probleeme pole võimalik lahendada ilma zombipanku tapmata.“
Dombrovskis ei andud veel selgust, kas Briti referendumi järel turgudel tekkinud turbulents on selline, et seda võiks pidada erakorraliseks olukorraks.
On reeglid või ei ole?
Euroopa Parlamendi sakslasest parlamendisaadik Sven Giegold leidis, et Itaalial jätkub ikka jultumust üritada Brexitist tekkinud segaduse katte all oma pankadele riigiabi suunata.
„Itaalia valitsuse püüd minna mööda investorite vastutuse printsiibist on alusetu ja seda ei ole võimalik aktsepteerida,“ ütles ta. „Rohkem riigiabi pankadele anda ei või. Pankade eest peavad vastutama laenuandjad, mitte maksumaksjad. Liikmesriigid peavad lõpetama komisjoni survestamise, et see Euroopa Liidu seadusi väänaks.“
Hetkel kuum
Piimatootjate ees kohustusi 26 miljonit
TTJA menetlus tuvastas rikkumised
Kohtunik: hagi on hästi mahukas ja hõre, nõue väga suur
Podcastid
Enimloetud
6
Viimased uudised
Piimatootjate ees kohustusi 26 miljonit
Tagasi Äripäeva esilehele